Projekteerimise eripära

KKKKasutusjuhendLepingu vorm

PROJEKTEERIJAD JA TOOTJAD PEAVAD TEADMA KUUMTSINGITAVATE TOODETE ERISUSI JA VAJADUSEL KONSULTEERIMA AS GALV-ESTi TSINKIMISTEHASE SPETSIALISTIDEGA.

Toodete gabariidid:

Tsingitava toote gabariidid sõltuvad tehnoloogias kasutatavate töötlemisvannide ja tsingivanni gabariitidest ja Galv-Est tehas pakub toote või koostu maksimaalseks soovituslikuks suuruseks 1500 mm (laius) x 2700 mm (kõrgus) x 13500 mm (pikkus) ja maksimaalseks kaaluks 12 tonni. Ka pikemaid tooteid on võimalik tsinkida, kuid sellisel juhul tuleb tehasega täpsemalt konsulteerida ning arvestada tuleb kahekordse toote kastmisega kuumtsinki, mis ei ole mitte alati lubatud ning millega kaasnevad ka lisakulutused.

Liitkonstruktsioonid:

Parima tulemuse annab selliselt projekteeritud toode, kus omavahel seotud koostude massi ja geomeetrilise sümmeetria teljed langevad kokku, kuna kuumutusprotsessis materjalid paisuvad ja ajaliselt ebaühtlane joonpaisumine võib toote kõverdada. Vältida tuleks ka oluliselt erinevate materjalipaksuste kasutamist liidetavates profiilides. Näiteks kui liita katkendkeevitusega massiivne profiil, mis kuumeneb aeglaselt, kerge profiilmaterjaliga, siis viimane kiiremini kuumenedes kõverdab toote joonpaisumise tõttu ja tavaliselt on see jääv deformatsioon. Nii näiteks kõverduvad ka U- terased kuumtsinkimisel karbi külgede kiirema soojuspaisumise tõttu, kuid need deformatsioonid on suhteliselt kergesti õgvendatavad.

Oluline on ka õhukesest lehest toodete jäigastamine deformatsioonide vältimiseks. Siin annab parima tulemuse painutustega tugevdamine, vältida tuleks keevitatud profiilterastest jäikusribide kasutamist.

Õõneskonstruktsioonid:

Kuumtsinkimisel on oluline teada, et suletud õõnsustega profiilide kasutamine protsessi käigus on üliohtlik ja tavaliselt järgneb sellise toote kuuma tsinki kastmisel suletud õhu kiire paisumise tõttu purunemine. Samuti on tähtis see, et õõnestootel oleksid ka tsingi väljavoolamise ehk nõrgumisavad, mis väldib tsingi raiskamist ja toote kaalu liigse suurenemise ning ilma nende avadeta ei saagi detaile tsinkida. Eelneva tõttu projekteeritakse tootele vastavad õhutuse ja tsingi nõrgumisavad ning nende asukoht tuleneb ennekõike toote vanni kastmise asendist.

Kui konstruktiivselt on võimalik, tuleks tuulutusavad teha alati võimalikult suured.

 

Näiteid tuulutusavade asukohtade määramiseks:

 

 

Kõigi õõnsuste kastmisasendi ülemises ja alumises punktis peab olema ava vastavalt alljärgnevale soovitusele:

 

Nõrgumis- ja tuulutusavade suuruse tabel erinevat tüüpi õõnsussektsioonidele – soovitatud miinimumid:

Toru läbimõõt mm Toru pikkus ja avade läbimõõt mm
  3m 6m 9m 12m
20 10 otsad lahti otsad lahti otsad lahti
30 12 otsad lahti otsad lahti otsad lahti
40 14 20 otsad lahti otsad lahti
60 16 24 32 otsad lahti
80 20 30 40 50
100 25 40 50 60
120 30 50 või 2 x 30 60 või 2 x 40 70 või 2 x 50
160 40 60 või 2 x 40 80 või 2 x 50 90 või 2 x 60
200 50 80 või 4 x 30 100 või 4 x 40 120 või 4 x 50
250 60 100 või 4 x 40 120 või 4 x 50 140 või 4 x 60
300 75 120 või 4 x 50 150 või 4 x 60 160 või 4 x 70

 

Mahutid ja anumad:

Mahutitel, kus nõutud on sisekülgede kuumtsinkimine, peavad avad võimaldama vedela tsingi kiire sisse- ja väljavoolu ning täieliku tühjenemise (ühe kuupmeetrise suletud ruumi kohta peab olema vähemalt 40-millimeetrise läbimõõduga ava).

Nõutud avade suurused on mahuti ruumalast sõltuvalt alljärgnevad:

 

Mahtuvus liitrites Ühe nõrgumisava Ø mm Kahe nõrgumisava Ø mm Tuulutusava Ø mm
500 80   25
1000 115 2×80 40
1500 140 2×100 45
2000 160 2×115 55
2500 175 2×125 60
3000 200 2×140 70
3500 225 2×150 75
4000 225 2×160 80
4500 240 2×170 85
5000 250 2×175 90
5500 265 2×185 95
6000 280 2×200 100
7000 300 2×220 110
8000 325 2×225 115
9000 350 2×240 120
10000 350 2×250 125

 

Korduma Kippuvad Küsimused

Vannisuurused ja detailide soovituslikud mõõtmed:

  • pikkus 14,0 m- detail 13,8 m
  • laius 1,6 m- detail 1,55 m
  • sügavus 3,25 m- detail 3,0 m

* Maksimaalne tõstmisraskus – 8 tonni.

Tehniliste küsimuste asjus võtke ühendust müügiosakonnaga.

Tsinkimise teostusajad erinevad olenevalt materjali mahust, suurusest ja liigist. Üldiselt võtab tsinkimise protsess ligikaudu pool päeva, kuigi arvesse tuleb võtta aastaaega ning tööstuse nõudlust. Võtke meiega ühendust kavandamisprotsessi alguses, nii et saaksime teile konstrueerimis- ja tootmismeetodite osas nõu anda. Paljud viivitused on tingitud ebaadekvaatsest konstruktsioonist ning tsinkimisprotsessi puudulikust mõistmisest.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust meie müügiosakonnaga.

Rahvusvaheline tsinkimisettevõtete liit on teatanud, et tänapäeval võib tüüpiline tsingitud pinne saavutada enamikes keskkondades pinde elueaks 50 aastat, kuigi linna/merekeskkonnas kuni 25 aastat.

Tume- või helehall – ikka on tsingitud.

Kaitse on võrdväärne ning tihtilugu paremgi tumehallide pinnete kui helehallide pinnete puhul. Kui keevterast või alumiiniumiga rahulikku terast kuumtsingitakse, moodustuvad sulamikihid, mida katab heleda sinakashalli läikega tsink. Mõnedel juhtudel võib tsink moodustuda korrapäratult orienteeritud kristalle, tekitades „veiklevaâ€? efekti, kuid see ei kujuta endast märki ei heast ega halvast kuumtsinkimisest; samuti ei mõjuta veiklemine tsinkpinde korrosioonikindlust.

Räni, mida mõnikord terasele tootmise käigus deoksüdeerijana lisatakse, kiirendab terase ja sulanud tsingi vahelist reaktsiooni. Kui terasosa tsinkimisvannist eemaldatakse, ent on alles kuum, võib reaktsioon jätkuda ning muuta kogu või osa pindmistest tsingikihtidest tsingi ja raua sulamiteks.

Tsingi ja raua sulamid on võrreldes tsingi helehalliga tumedamad hallid ning abrasioonikindlamad. Tavaliselt moodustuvad tsingi ja raua sulami pinded paksemalt ning seega annavad pikema eluea kui keevterastel või alumiiniumiga rahulikel terastel esinevad pinded. Tsingi ja raua sulamitel on igal juhul vähemalt sama hea korrosioonikindlus kui tsingil; paksuse poolest võib neil happelistes tööstuskeskkondades olla parem omakorrosioonikindlus. Need paksud pinded võivad olla tundlikumad mehaaniliste kahjustuste suhtes, eriti ettevaatamatu ümberkäimise korral, ning olla tuleb vastavalt ettevaatlik.

Tumehalli pindega pinnale võib õhuga kokkupuutel tekkida raudoksiidi plekke, niiskena isegi leebetes tingimustes. See on kõigest pinnaefekt ega arene sõlmjaks või helvesroosteks: tsingitud pinne jääb terase kaitseks terveks.

Veatul pika korrosioonivaba elueaga tsingitud terasel võib olla mõnikord roosteplekke või värvusemuutusi. See võib jätta vale mulje, et pindamine on ebaõnnestunud ning on mõnedel juhtudel visuaalselt vastuvõetamatu. Allpool on illustreeritud plekkide ja värvusemuutuste peamisi põhjuseid ning osutatud, kuidas saab probleeme vältida või tagajärgi parandada. Tsingitud pinnete värvuse muutumist rooste tõttu võib esineda ühe või enama järgmise teguri tagajärjel.

  • Tsingitud osade vahetu kontakt kaitsmata või ebapiisavalt kaitstud terasega (nt kaitsmata, galvaaniliselt kaetud või värvitud teraspoltidega kinnitatud tsingitud terase lõigud).
  • Rauatolmu ja -puru sade tsingitud pinnale muudest töödest või allikatest.
  • Vee äravool kaitsmata või viletsalt kaitstud teraskonstruktsioonidelt, nt värvitud teraskonstruktsioonide värvimata piirkondadest.
  • Söövitamise ajal võib soolhape tungida keevisepiirkonda punktavade kaudu või katkendliku keevise tõttu. Jääksooladesse võib mõnikord koguneda vett, põhjustades „lekkimistâ€? keevisepiirkondadest. Antud efekt jääb tavaliselt väikse ala piiresse, lakkab lühikese aja järel ega kahjusta pinnet.
  • Tsinkimise järel keevitatud ning seejärel kaitsmata jäetud või ebapiisavalt kaitstud piirkondade roostetamine.
  • Tsingitud materjalil võib esineda plekke, kui vett muudelt materjalidelt maha jookseb, iseäranis metallidelt, nt vask, teatud kõvadelt puiduliikidelt, nt tamm; tegelikult iga kord, kui vesi suudab lahustada ühelt pinnalt materjale ning need tsingitud terasele sadestada.

Vältimine

Konstruktsiooni kõik osad peaks saama võimaluse korral võrdväärset korrosioonikaitset. Sageli ei pea terasvõrgul, -lehel, -traadil ja torul pakutavad õhemad tsinkpinded vastu nii kaua kui kuumtsingitud toodete omad, mis on tsingitud vastavalt standardile BS/IS EN 1SO 1461, mis käib kõigi valmistamise järel tsingitud konstruktsioonide kohta.

Keevised peaks olema võimaluse korral pidevad ning räbuvabad, et viia söövitusjääkide säilimine miinimumini. Kavandage konstruktsioonid nii, et vältida vee äravoolu muudelt materjalidelt tsingitud terasele. Iseäranis vältige äravoolu ebaküllaldaselt kaitstud teraselt ja vaselt.

Kui keevitamine on vajalik pärast tsinkimist, tuleks keevitatud piirkondi põhjalikult puhastada ning tsinkpinne taastada kas vastavas paksuses tsinktolmvärviga või kaubamärgi all müüdava parandusmastiksiga, vastavalt standardile BS/IS EN ISO 1461 §6.3.

Korrektiivmuutus

Värvusemuutused ja plekid ei mõjuta pinde eluiga. Ent puudutatud piirkondi võib konstruktsiooni väljanägemise parandamiseks puhastada. Üldjuhul eemaldab terasharjaga harjamine või küürimispulbri kasutamine pleki ja jätab veatu tsingitud pinde.

Väikesi tsingitud piirkondi võivad kahjustada sellised tööd nagu lõikamine või keevitamine tsinkimise järel. Tsingi protektorkaitse tõttu kalduvad väikesed kohalikud defektid (tavaliselt läbilõikega kuni 5 mm) ise paranema ning mõjutavad pinde eluiga vähe. Sellele vaatamata on tihti esteetiliselt soovitatav pinnet nii väiksematel kui suurematel aladel uuendada, kasutades üht järgnevatest tehnikatest:

  • Harjake puudutatud piirkondi põhjalikult terasharjaga ning kandke peale mitu kihti tsinktolmvärvi, et tekiks vähemalt esialgse tsinkimisega võrdväärne pindepaksus.
  • Harjake põhjalikult terasharjaga, kuumutage paljast ala jootelambiga 300 °C kraadini ning kandke peale spetsiaalset tsingisulamist varbjoodist.

Tsinktolmvärviga värvimine on tavaliselt kõige lihtsam, kuid kui oluline on värvi ühtimine, on kõige sobilikumad tavaliselt tsingisulamist varbjoodised.

Tehniliste küsimuste asjus võtke ühendust müügiosakonnaga.

Kui klient toob detailid peiteavadega ja väidab, et kõik vajalikud avad on sees vastavalt juhendile siis ta peab selle kohta meile kinnitava e-maili saatma või kohapeal selle vabas vormis paberile kirja panema ning andma selle info meie laohoidjale. Kui meil toimub tsingivannis avade puudumise tõttu plahvatus ning teise kliendi detailid saavad kahjustada siis kannavad nad rahalist vastutust.

Kergena konstrueeritud ja eriti suuremõõdulised esemed võivad suhteliselt intensiivse soojenemise tulemusena (kuni 450 °C-ni) suuremal või vähemal määral deformeeruda. Ümarad mahutid ja painutatud võlvikujuliste seintega või tugevdusribidega lehtmetallkonstruktsioonid sobivad täisvannis tsinkimiseks paremini kui tasapinnaliste seintega lehtmetallkonstruktsioonid, mis võivad väga kergesti deformeeruda. Kogemuste põhjal võib öelda, et profiilterasest neet- või keevisühendusega tugevduselemendid või raamid, näiteks plekkuksed, deformeeruvad tihti väga tugevasti ja neid ei õnnestu hiljem peaaegu üldse õigeks rihtida. Sel põhjusel tuleb plekid ja tugevduselemendid tarnida eraldi, s.t lahtiselt, et üksikuid detaile saaks vajaduse korral pärast tsinkimist õgvendada. Need tuleb neetide või poltidega kohale kinnitada alles pärast tsinkimist.