Pinnakatte kvaliteedi kontroll

KKKKasutusjuhendLepingu vorm

USALDA AGA KONTROLLI!

Kuumtsinkija kontrollib regulaarselt tsingikihi paksust toodetel, selleks on tal olemas vastavad mõõteriistad. Lisaks kontrollitakse toodete üldist väljanägemist ja võimalike defektide ulatust.

Suuremate välisilme kahjustuste korral informeeritakse tellijat ja viiakse koos tellijaga läbi toote ülevaatus, selgitatakse defektide põhjus ning püütakse leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus.

Tellija nõudel väljastatakse tsinkimiskvaliteeti tõestav mõõteraport.

GALV-EST AS garanteerib tsinkimise kvaliteedi vastavuse ISO 1461 standardile tingimusel, et valitud teras ja toote konstruktsioon on kuumtsinkimiseks kõlblikud ja vastavad ISO 14713 nõuetele.

Paremate tulemuste saavutamiseks on soovitav koos tellimusega esitada ka terase sertifikaat.

 

Tabelis on märgitud minimaalselt nõutud tsingikihi paksus kastmismeetodil tsingitud materjalidel:

 

Toode ja selle nominaalpaksus Kihi lokaalne paksus (vähemalt) µm Kihi keskmine paksus (vähemalt) µm
Teras, >= 6 mm 70 85
Teras, < 3,…< 6 mm 55 70
Teras, > 1,5…< 3 mm 45 55
Teras, > 1,5 mm 35 45
Valutooted, > 6 mm 70 80
Valutooted, < 6 mm 60 80

 

Selles tabelis on kihtide paksus tsentrifuugimismeetodil tsingitud materjalidel:

 

Toode ja selle nominaalpaksus Kihi lokaalne paksus (vähemalt) µm Kihi keskmine paksus (vähemalt) µm
6… < 20 mm läbimõõt 45 55
20 mm läbimõõt 35 45
< 6 mm läbimõõt 20 25
Muud tooted (k.a valumalmist esemed)
3 mm paksud 45 55
< 3 mm 35 45

Korduma Kippuvad Küsimused

Vannisuurused ja detailide soovituslikud mõõtmed:

  • pikkus 14,0 m- detail 13,8 m
  • laius 1,6 m- detail 1,55 m
  • sügavus 3,25 m- detail 3,0 m

* Maksimaalne tõstmisraskus – 8 tonni.

Tehniliste küsimuste asjus võtke ühendust müügiosakonnaga.

Tsinkimise teostusajad erinevad olenevalt materjali mahust, suurusest ja liigist. Üldiselt võtab tsinkimise protsess ligikaudu pool päeva, kuigi arvesse tuleb võtta aastaaega ning tööstuse nõudlust. Võtke meiega ühendust kavandamisprotsessi alguses, nii et saaksime teile konstrueerimis- ja tootmismeetodite osas nõu anda. Paljud viivitused on tingitud ebaadekvaatsest konstruktsioonist ning tsinkimisprotsessi puudulikust mõistmisest.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust meie müügiosakonnaga.

Rahvusvaheline tsinkimisettevõtete liit on teatanud, et tänapäeval võib tüüpiline tsingitud pinne saavutada enamikes keskkondades pinde elueaks 50 aastat, kuigi linna/merekeskkonnas kuni 25 aastat.

Tume- või helehall – ikka on tsingitud.

Kaitse on võrdväärne ning tihtilugu paremgi tumehallide pinnete kui helehallide pinnete puhul. Kui keevterast või alumiiniumiga rahulikku terast kuumtsingitakse, moodustuvad sulamikihid, mida katab heleda sinakashalli läikega tsink. Mõnedel juhtudel võib tsink moodustuda korrapäratult orienteeritud kristalle, tekitades „veiklevaâ€? efekti, kuid see ei kujuta endast märki ei heast ega halvast kuumtsinkimisest; samuti ei mõjuta veiklemine tsinkpinde korrosioonikindlust.

Räni, mida mõnikord terasele tootmise käigus deoksüdeerijana lisatakse, kiirendab terase ja sulanud tsingi vahelist reaktsiooni. Kui terasosa tsinkimisvannist eemaldatakse, ent on alles kuum, võib reaktsioon jätkuda ning muuta kogu või osa pindmistest tsingikihtidest tsingi ja raua sulamiteks.

Tsingi ja raua sulamid on võrreldes tsingi helehalliga tumedamad hallid ning abrasioonikindlamad. Tavaliselt moodustuvad tsingi ja raua sulami pinded paksemalt ning seega annavad pikema eluea kui keevterastel või alumiiniumiga rahulikel terastel esinevad pinded. Tsingi ja raua sulamitel on igal juhul vähemalt sama hea korrosioonikindlus kui tsingil; paksuse poolest võib neil happelistes tööstuskeskkondades olla parem omakorrosioonikindlus. Need paksud pinded võivad olla tundlikumad mehaaniliste kahjustuste suhtes, eriti ettevaatamatu ümberkäimise korral, ning olla tuleb vastavalt ettevaatlik.

Tumehalli pindega pinnale võib õhuga kokkupuutel tekkida raudoksiidi plekke, niiskena isegi leebetes tingimustes. See on kõigest pinnaefekt ega arene sõlmjaks või helvesroosteks: tsingitud pinne jääb terase kaitseks terveks.

Veatul pika korrosioonivaba elueaga tsingitud terasel võib olla mõnikord roosteplekke või värvusemuutusi. See võib jätta vale mulje, et pindamine on ebaõnnestunud ning on mõnedel juhtudel visuaalselt vastuvõetamatu. Allpool on illustreeritud plekkide ja värvusemuutuste peamisi põhjuseid ning osutatud, kuidas saab probleeme vältida või tagajärgi parandada. Tsingitud pinnete värvuse muutumist rooste tõttu võib esineda ühe või enama järgmise teguri tagajärjel.

  • Tsingitud osade vahetu kontakt kaitsmata või ebapiisavalt kaitstud terasega (nt kaitsmata, galvaaniliselt kaetud või värvitud teraspoltidega kinnitatud tsingitud terase lõigud).
  • Rauatolmu ja -puru sade tsingitud pinnale muudest töödest või allikatest.
  • Vee äravool kaitsmata või viletsalt kaitstud teraskonstruktsioonidelt, nt värvitud teraskonstruktsioonide värvimata piirkondadest.
  • Söövitamise ajal võib soolhape tungida keevisepiirkonda punktavade kaudu või katkendliku keevise tõttu. Jääksooladesse võib mõnikord koguneda vett, põhjustades „lekkimistâ€? keevisepiirkondadest. Antud efekt jääb tavaliselt väikse ala piiresse, lakkab lühikese aja järel ega kahjusta pinnet.
  • Tsinkimise järel keevitatud ning seejärel kaitsmata jäetud või ebapiisavalt kaitstud piirkondade roostetamine.
  • Tsingitud materjalil võib esineda plekke, kui vett muudelt materjalidelt maha jookseb, iseäranis metallidelt, nt vask, teatud kõvadelt puiduliikidelt, nt tamm; tegelikult iga kord, kui vesi suudab lahustada ühelt pinnalt materjale ning need tsingitud terasele sadestada.

Vältimine

Konstruktsiooni kõik osad peaks saama võimaluse korral võrdväärset korrosioonikaitset. Sageli ei pea terasvõrgul, -lehel, -traadil ja torul pakutavad õhemad tsinkpinded vastu nii kaua kui kuumtsingitud toodete omad, mis on tsingitud vastavalt standardile BS/IS EN 1SO 1461, mis käib kõigi valmistamise järel tsingitud konstruktsioonide kohta.

Keevised peaks olema võimaluse korral pidevad ning räbuvabad, et viia söövitusjääkide säilimine miinimumini. Kavandage konstruktsioonid nii, et vältida vee äravoolu muudelt materjalidelt tsingitud terasele. Iseäranis vältige äravoolu ebaküllaldaselt kaitstud teraselt ja vaselt.

Kui keevitamine on vajalik pärast tsinkimist, tuleks keevitatud piirkondi põhjalikult puhastada ning tsinkpinne taastada kas vastavas paksuses tsinktolmvärviga või kaubamärgi all müüdava parandusmastiksiga, vastavalt standardile BS/IS EN ISO 1461 §6.3.

Korrektiivmuutus

Värvusemuutused ja plekid ei mõjuta pinde eluiga. Ent puudutatud piirkondi võib konstruktsiooni väljanägemise parandamiseks puhastada. Üldjuhul eemaldab terasharjaga harjamine või küürimispulbri kasutamine pleki ja jätab veatu tsingitud pinde.

Väikesi tsingitud piirkondi võivad kahjustada sellised tööd nagu lõikamine või keevitamine tsinkimise järel. Tsingi protektorkaitse tõttu kalduvad väikesed kohalikud defektid (tavaliselt läbilõikega kuni 5 mm) ise paranema ning mõjutavad pinde eluiga vähe. Sellele vaatamata on tihti esteetiliselt soovitatav pinnet nii väiksematel kui suurematel aladel uuendada, kasutades üht järgnevatest tehnikatest:

  • Harjake puudutatud piirkondi põhjalikult terasharjaga ning kandke peale mitu kihti tsinktolmvärvi, et tekiks vähemalt esialgse tsinkimisega võrdväärne pindepaksus.
  • Harjake põhjalikult terasharjaga, kuumutage paljast ala jootelambiga 300 °C kraadini ning kandke peale spetsiaalset tsingisulamist varbjoodist.

Tsinktolmvärviga värvimine on tavaliselt kõige lihtsam, kuid kui oluline on värvi ühtimine, on kõige sobilikumad tavaliselt tsingisulamist varbjoodised.

Tehniliste küsimuste asjus võtke ühendust müügiosakonnaga.

Kui klient toob detailid peiteavadega ja väidab, et kõik vajalikud avad on sees vastavalt juhendile siis ta peab selle kohta meile kinnitava e-maili saatma või kohapeal selle vabas vormis paberile kirja panema ning andma selle info meie laohoidjale. Kui meil toimub tsingivannis avade puudumise tõttu plahvatus ning teise kliendi detailid saavad kahjustada siis kannavad nad rahalist vastutust.

Kergena konstrueeritud ja eriti suuremõõdulised esemed võivad suhteliselt intensiivse soojenemise tulemusena (kuni 450 °C-ni) suuremal või vähemal määral deformeeruda. Ümarad mahutid ja painutatud võlvikujuliste seintega või tugevdusribidega lehtmetallkonstruktsioonid sobivad täisvannis tsinkimiseks paremini kui tasapinnaliste seintega lehtmetallkonstruktsioonid, mis võivad väga kergesti deformeeruda. Kogemuste põhjal võib öelda, et profiilterasest neet- või keevisühendusega tugevduselemendid või raamid, näiteks plekkuksed, deformeeruvad tihti väga tugevasti ja neid ei õnnestu hiljem peaaegu üldse õigeks rihtida. Sel põhjusel tuleb plekid ja tugevduselemendid tarnida eraldi, s.t lahtiselt, et üksikuid detaile saaks vajaduse korral pärast tsinkimist õgvendada. Need tuleb neetide või poltidega kohale kinnitada alles pärast tsinkimist.